Soome Pank: sanktsioonid Vene kriisis kõrvalteema

„Sanktsioonid on olukorda mingil määral raskendanud, aga segaduse põhjustas Venemaa enda käitumine,“ ütles Lainela.

Rubla viimaste päevade vabalanguse oluline põhjus on nafta odavnemine, aga seegi pole ainus mõjutaja. Venemaa pole asjatundjate sõnul viimastel aastatel hakkama saanud kolme muutusega.

Esiteks: ühekülgne majandus.

Venemaa majandus põhineb eelkõige naftal: riigi tuludest pool tuleb naftast. Riigis on teenindussektor hakanud küll vaikselt liigutama, aga eksporti valitsevad ikka toorained. „Kasvu tuleks otsida uutelt aladelt,“ ütles Katri Pynnöniemi Välispoliitika instituudist.

Lappeenranta Tehnikaülikooli professori Pekka Sutela sõnul pole Venemaa välisfirmasid eriti meelsalt riiki lubanud. „Pole usutav, et ettevõtted võiksid efektiivsust parandada, kui konkurentsi pole,“ tõdes ta.

Venemaa keskpanga hinnangul võib Venemaa majanduskasv järgmisel aastal 5 protsendi võrra kahaneda, kui nafta hind suunda ei muuda. Sellel oleks Sutela sõnul mõju ka Soomele.

Lainela näeb selles ka positiivseid jooni: „Soome majanduse võit nafta odavnemiselt on olulisem kui Venemaale ekspordi vähenemine,“ leidis ta.  

Teiseks: poliitikud on otsustusvõimetud.

Venemaa majanduse probleemid pole riigile uudis. Dmitri Medvedevi ajal üritas riik majandust reformida, näiteks korruptsiooni vähendada. Edu on olnud aga tagasihoidlik ja Vladimir Putini tagasitulekuga on uuendused täiesti peatunud.

Kuni nafta tõi riiki dollareid, sai majandusküsimustest mööda vaadata. Nüüd on reformida aga keeruline, kuna keskpank on intressid kõrgele tõstnud, mis teeb investeerimise kalliks.

Eliidi hulgas põhjustab rubla kukkumine mõistetavalt rahulolematust. Eksperdid ei usalda veel hinnata, kas rubla kukkumine võib ka Putini populaarsust riivata.

Kolmandaks: ebakindlus majanduses.

Poliitiline ebakindlus tekitab ka majanduslikku ebakindlust, ettevõtted kahtlevad Venemaale investeerimises.

Kahtlemise põhjuseks on nii õigusliku olukorra ebakindlus kui ka eraomandi kaitse nõrkus, mille värske näide pärineb sügisest, kui Vene miljardäri Vladimir Jevtušenkovi ettevõte Sistema pidi loobuma osalusest naftafirmas Bašneft.